Kohalikud munad.
Ei aja klapitamist.

Praegu on kohalik ostmine tihti liiga tülikas. Müüja peab sõnumitele vastama, ostja peab aega klapitama ja mõlemad tahavad lihtsalt, et asi saaks tehtud. Riiul paneb tellitud munad kindlasse kohta ootama.

Külariiulis on kaks lihtsat makseviisi. Ühe tellimuse puhul annab müüja oma pangainfo või pangalingi ja maksad selle tellimuse otse. Kui ostad regulaarselt, on Külariiuli saldo mugavam: lisad 10, 20 või 50 eurot ühe korra ja väikesed broneeringud lähevad sealt maha. Näiteks lisad 20 eurot, broneerid munad 3.50 euro eest ja alles jääb 16.50 eurot. Eesmärk on lihtne: lisad saldot aeg-ajalt ja ostad kohalikku tihti, ilma et iga väikese ostu jaoks peaks eraldi pangamakset tegema.

Alguses võivad müüjate väljamaksed käia käsitsi. Kui ostja maksab Külariiuli saldost, salvestub müüjale kuuluv summa süsteemis ja arveldame müüjatega kokkulepitud rütmis, näiteks kord nädalas või iga paari päeva järel. See ei ole ideaalne, aga aitab esimese versiooni lihtsana hoida, kuni testime, kas riiul teeb kohaliku ostmise päriselt lihtsamaks. 100% tellimuse rahast läheb müüjale.

Ei pea. Mõte ongi see edasi-tagasi suhtlus ära võtta. Ostja paneb tellimuse kirja, müüja saab teada, mida riiulisse tuua, ja ostja saab teate, kui munad ootavad.

Valid munamüüja, valid ühe karbi, kaks karpi või muu saadaoleva koguse ning maksad otse või kasutad saldot, kui see on olemas. Müüja toob broneeritud tellimuse riiulisse, märgib telefonis, et see on kohal, ja sina saad teate, et võid järgi tulla.

Munad on väike, regulaarne ja kõigile arusaadav toode. Kui riiul töötab munadega, saab sama mõtet hiljem proovida mee, kartuli, taimede, hoidiste või muu kohaliku kraamiga.

Esimene riiul on Triina Aidas, umbes 200 m koolist ja Seltsimaja lähedal. Mõned liiguvad sealt juba mööda; kooliringi, töö, asjaajamiste ja küla rutiinide puhul võib see olla väike kõrvalepõige, mitte eraldi sõit. Test on kõige ausam siis, kui pealekorje mahub liikumise sisse, mis oleks niikuinii toimunud.

Siis ei pruugi esimene riiul olla sinu riiul. Ka see on kasulik info. Suurem mõte on lihtsate kohalike pealekorjekohtade võrk: üks alevikus, üks mõne teise igapäevase tee ääres, üks mõne talu- või pereklastri lähedal. Järgmised kohad tulevad sinna, kus ostjad, müüjad ja kindel hoidja kokku saavad.

Mitte tavalise kullerteenuse mõttes. Esimene versioon on toomine ja pealekorje olemasoleva liikumise sees. Müüja, lapsevanem, töötaja või naaber võib riiulist juba mööda liikuda. Süsteem peab vähendama lisasõite, mitte neid juurde looma.

Sest alustame väikselt: teada müüjad, teada koht ja ainult kokkulepitud tellimused. See ei põhine pimedal usul. Esimesed nädalad näitavad, mis töötab ja mis vajab muutmist.

Riiulisse lähevad ainult kokkulepitud tellimused. Iga tellimus on seotud ostja ja müüjaga ning märgitud nime või viitega. Alustame väikese mahuga, et näha, mis päriselt töötab.

Ei. Poed on endiselt vajalikud. See on sellest, et kohalik toit saaks ausa võimaluse siis, kui see on juba lähedal, aga peidus sõnumite, ajastamise ja ebakindluse taga. Isegi väike iganädalane ost kohaliku müüja käest hoiab rohkem raha vallas liikumas.

Siis saab lisada rohkem müüjaid, rohkem tooteid ja järgmisi riiulikohti ainult sinna, kus inimestel on sellest päriselt kasu. Mitte korraga suureks, vaid nii palju kui töötab.